Mesilased on väärtuslikud tolmeldajad, kelle tähtsus nii põllumajanduse kui ka elurikkuse jaoks on asendamatu. Keskkonnaministeeriumi avaldatud riiklik tolmeldajate strateegia ja tegevuskava on olulised sammud tolmeldajate ja tolmeldamise tuleviku kindlustamisel Soomes.
Strateegia eesmärk on peatada 2030. aastaks tolmeldajate arvukuse ja mitmekesisuse vähenemine, tugevdada tolmeldajate populatsioone ning kindlustada looduslike ja kultuurtaimede tolmeldamine. Tegevuskava sisaldab 27 meedet, mis keskenduvad tolmeldajate elupaikade parandamisele, kodustatud tolmeldajate vastutustundlikule kasutamisele, uurimis- ja seireandmete parandamisele ning suhtlemisele ja nõustamisele.
Mesindus on selle strateegia oluline osa. Mesindus on oluline osa tolmeldajate kaitsest ja hooldamisest ning selle kindlustamine tulevikus on põllumajanduse ja elurikkuse jaoks hädavajalik. Keskkonnaministeerium on sellega arvestanud ning püüdleb paljuski selle poole, et tagada mesila hüve ja järjepidevus.
Üks peamisi vahendeid on kultiveeritud tolmeldajate ohutu kasutamise edendamine. See hõlmab muu hulgas meemesilaste tervise, heaolu ja produktiivsuse parandamist ning meemesilaste vastutustundliku kasutamise ja maaletoomise edendamist. Lisaks tugevdatakse mesinike koolitust ja arendatakse mee kvaliteedikontrolli.
Teine oluline aspekt on looduslike tolmeldajate arvestamine ja nende elupaikade parandamine. See tähendab muuhulgas ohustatud ja tavaliste tolmeldajate elupaikade ja elutingimuste parandamist, aga ka tolmeldajate uurimis- ja seireinfo parandamist. Lisaks alustatakse ka turvamesilaste tarude asukoha ja arvu uuringuga, mille põhjal koostatakse soovitus säästvate tarude tiheduse kohta, mis ei kahjusta looduslikke tolmeldajaid.
Lisaks võetakse tõsiselt kliimamuutustest tulenevaid väljakutseid ja nende mõju mesindusele. Püütakse valmistuda kliimamuutustest tulenevateks ohtudeks mesindusele ning töötatakse välja jätkusuutlikud lahendused, mis võimaldavad mesinduse järjepidevust ja säilitavad põllumajandusliku tolmeldamise teenuseid, võttes arvesse metsikute tolmeldajaid.
Nende meetmete abil on Keskkonnaministeeriumi eesmärgiks tagada mesila kasu ja järjepidevus tulevikus, edendades samas säästvat arengut ja keskkonnahoidu.
Mesindus on Hunaja Hetke jaoks midagi enamat kui lihtsalt hobi - see on professionaalne tegevus, mis nõuab pühendumist ja sügavat mõistmist. Kust läheb mesinduses piir hobi- ja professionaalse mesinduse vahel?
Professionaal püüab pidevalt arendada oma oskusi ja valdkonna mõistmist. Täiendõpe on professionaalsuse oluline osa ning see aitab meil olla kursis oma valdkonna viimaste arengute ja uuendustega. Professionaal hoiab end kursis tööstuse arengutega ning osaleb aktiivselt valdkonna üritustel ja võrgustike loomisel. Uute uuenduste ja uurimistulemuste ärakasutamine on osa professionaali tegevusest.
Mastaap ja ressursid on hobi- ja professionaalse mesinduse vahel erinevad. Professionaalsus toimub sageli suuremas mahus ja nõuab ressursse, nagu ruumid, seadmed ja tööjõud. Operatsioon on planeeritud ja ellu viidud vastutustundlikult ja tõhusalt.
Mesinduse professionaalsust rõhutatakse pühendumises tolmeldajate heaolule ja tervisele. Aja ja ressursside investeerimine mesilaste hooldamisse, hügieeni ja toitumisse tagab mesilastele parima võimaliku elupaiga. Meie ettevõte on tugevalt pühendunud säästvale mesindusele.
Mesinduse jätkusuutlik tulevik rajatakse koostöös keskkonna ja ühiskonnaga. Vastutustundlik mesindus pakub tarbijatele kvaliteetset mett, kaitstes samal ajal tolmeldajate heaolu ja elurikkust. Keskkonnaministeeriumi ja professionaalide koostöös sünnivad jätkusuutlikud lahendused, mis soodustavad nii mesila kui ka keskkonna heaolu tulevikus.
Allikad:
Tolmeldajate riiklik strateegia ja tegevuskava
Oleme kodumaine väikefirma, kelle kireks on Soome loodus, mesilaste eest hoolitsemine ja kõik see hea, mida need töökad töömehed meile pakuvad. Oleme aastaid oma mesilasi hoolikalt kasvatanud ja nende tooteid viimistlenud, pakkudes oma klientidele ainult parimat kvaliteeti. Nüüd otsime uusi koostööpartnereid, kes jagavad meie kirge ja soovivad olla kaasatud mesilaste võlu levitamisse üle kogu Soome.
Meie valikus on kvaliteetsed, käsitööna valminud tooted, mis on valmistatud suure südame ja vastutustundega. Meie toodetega saate tutvuda meie e-poes www.hunajahetki.fi Pakume muuhulgas:
Otsime jaemüüjaid, kes on sama innukad pakkuma oma klientidele kvaliteetseid ja jätkusuutlikke tooteid. Kui Sul on kauplus, kohvik, deli, kosmeetikapood või muu kodumaist käsitööd ja loomulikkust väärtustav ettevõte, võta meiega ühendust! Soovime teist rohkem kuulda ja sellest, kuidas saaksime koostööd teha.
Kui liitute meie partneriga, saate mitte ainult juurdepääsu ainulaadsele tootevalikule, vaid ka meie toele turunduses ja tooteesitluses. Usume tugevasse koostöösse ja tahame olla kindlad, et nii meie kui ka meie edasimüüjad oleksid edukad.
Ärge jätke seda võimalust kasutamata. Saage osaks meie kasvavast perest ja aidake levitada häid uudiseid mesilastoodetest! Ootame teid huviga.
Võtke meiega ühendust: info@hunajahetki.fi | 0442475773
Tere tulemast ühinema meiega rohelisema ja tervislikuma homse loomisel – koos!
Kui viimased talvejäägid sulavad ja esimesed kevadlilled maa seest välja piilub, ärkab loodus taas ellu. See on aeg, mis toob uut lootust ja uusi võimalusi – mitte ainult meile, inimestele, vaid ka pika ja külma talve üle elanud mesilasperedele. Kevad on mesilaste ja mesinike jaoks kriitiline aastaaeg; see on aeg, mil mesila elab ja hingab uueneva õhkkonnas.
Esimesed soojad kevadpäevad tähistavad mesilaspere ärkamise ja aktiivse tegevuse algust. Talve kobaras üksteise sooja hoidmiseks veetnud mesilased hakkavad nüüd tarust lahkuma, otsides esimesi õietolmu ja mee allikaid. See on aeg, mil mesilane näitab meile oma uskumatut kohanemisvõimet ja elurõõmu.
Kevad on mesinikele sama kiire aeg. Pärast talve on oluline kontrollida mesitarude seisukorda ja veenduda, et peredel jätkuks kasvu jätkamiseks piisavalt ressursse. Mesinik jälgib tarude tervist, lisab mesilasemale vajadusel lisaruumi munemiseks ning tagab mesilastele juurdepääsu piisavatele õietolmu ja mee allikatele.
Kevadlillede hiilgus pole ainult inimsilma rõõmuks; need on elutähtsad mesilastele, kes koguvad neilt õietolmu ja nektarit. Varakevadised lilled nagu lumikellukesed, krookused ja võililled on mesilastele esimesed toiduallikad. See hooaeg tõstab esile mesilaste ja taimede ainulaadset suhet – sümbioosi, mis toetab ökosüsteemi mitmekesisust ja produktiivsust.
Kevadel kasutavad mesinikud säästvaid tavasid, et mesilased saaksid jätkata oma tööd ökosüsteemi heaks. See tähendab orgaaniliste meetodite kasutamist kahjuritõrjes, mitmekülgsete taimede istutamist mesilaste toiduallikaks ja mesilasperede tervise aktiivset jälgimist.
Kevad mesilas õpetab meile kohanemisvõimet, uuenemist ja koostöö tähtsust. Mesilased, need väikesed, kuid äärmiselt olulised olendid, tuletavad meile meelde looduse ringkäiku ja seda, kui väärtuslik on iga ökosüsteemi osa.
Päikeselist kevadet ilma lootuseta Honey Moment daamid!
Mis on mesiniku kindel tunnus? No muidugi esimesed lendavad mesilased ja päikesekiired. Siiski pole põhjust kiirustada ja mesilastele tuleks rahu anda. Hämeenlinnas aga asuvad teatud varjualused nii soojas kohas, et võis aimata, kui mõõdik näitas pluss nelja kraadi, et õues on kärbseid olnud. Teisel nädalal käisime esimeste tarude juures mesilaste tervist kontrollimas. Oluline on kontrollida, et mesilased saaksid tarust välja lennata, et toitu oleks piisavalt ning surnud pesade leidmisel on hea nende lennuavad sulgeda, et võimalikud haigused ei leviks ümbruskonna pesadesse.
Meie õnneks nägid pesad head välja. Nüüd on olnud väga külm talv, mis juhtus olema meie lasteaia ajal, nii et ma olen mures, kuidas mesilastel läheb. Õnneks pole külm aga pesadele algusest peale probleemiks, kui pesa on piisavalt tugev, et soojust hoida.
Mis võib põhjustada pesasurma väljaspool lennuhooaega. Kui alustada sügisel, siis sügisel on esimeseks probleemiks lestad, kui lestapopulatsioon on suur ja mesilased ei saa terveid talimesilasi ning talv on katsumusterohke. Pesa võib hukkuda, kui hooldajal pole aega ennetavate meetmete võtmiseks. Eriti kui puukidel on aega pesades tekitada selliseid haigusi nagu tiivamädanik, on mäng üsna tõenäoliselt kadunud. Teine on pesade röövimine, st üks pesa röövib teise nõrgema pesa, mille puhul pesa hakkab nõrgalt vastu talve või sureb nälga, isegi enne talve. Siinkohal peab loomapidaja aga jälgima pesade käitumist ja minimeerima oma tegevusega röövimist. Näiteks ärge jätke mett tarude lähedusse. Siis tulevad karud. Karud hävitavad pesad talvel enne talveund ja kevadel, kui nad ärkavad väga näljasena. Karud võtavad pesadest vastseid valgu ja mee saamiseks. Karud on mesilasfarmides suur ja kasvav probleem. Kevade saabudes võivad hallpea-kirjurähnid teha ka pesadesse augud ja hävitada tugeva pesa isegi ühe päevaga. Peale rähni on ka sipelgad väga halvad ja hävitavad ühe-kahe päevaga isegi tugeva pesa. Teisisõnu, pesad võivad hukkuda ka välistegurite mõjul. Halb mesilaste populatsioon või halb mesilasema võib samuti põhjustada taru surma. Kevadel võib kohata ka nn tihasepesasid, mil ema ei mune rohkem kui poisse ehk tihaseid. Sel juhul hakkab pesa seisund halvenema siis, kui pessa ei sünni uusi töötajaid, kes pesa seisundi ja kasvu eest hoolitseksid ja soodustaksid. Seetõttu on oluline jälgida ka mesilasema ehk mesilasema tervist.
Teema läks mesitarudesse, kuid nüüd, kus mesilaste toiduolukord on vaadeldud, vaatame mesilaste piisavat toiduvaru ja ootame sooje ilmasid, et paju hakkab õitsema ja mesilased saaksid koguda. õietolm ja mesi toiduks. Nii hakkavad pesad suveni vähehaaval kooruma ja kasvama, et pesa oleks meekogumise hooaja alguses piisavalt tugev.
Tööreis algas eile kohtumisega Tamperes ja täna hommikul avanes meil imeline võimalus parlamendihoone väikeses parlamendis, kui Noora Fagerström kutsus meid ettevõtlusest kuulma. Noora rääkis käimasolevast valitsusprogrammist ja üleüldse rääkisime ettevõtlusest, millega peaks arvestama, millised väärtused peaksid olema ettevõtjatel ja muust imelisest, mida meie, ettevõtjad, peaksime teadvustama ja oma igapäevategevuses arvestama. .
Hunaja Hetki on jõudsalt kasvav ettevõte ja tagasilööke on olnud rohkem, kui kõva häälega välja öelda julged. Ebaõnnetest on aga alati üle saadud. Usk sellesse, mida teete, klientide tagasiside, teised teid ümbritsevad ettevõtjad ja kvaliteetsed tooted on asjad, mille nimel on hea töötada. Eelkõige aga see, et teeme seda koos sõprade, ärikaaslaste, naisettevõtjatena, annab tahtmist ja jõudu edasi minna! Praegune olukord on midagi, mis on pealispind ja me Hunaja Hetkes tahaksime väga, et töötajate ja ettevõtjate teemad saaksid koos edasi liikuda ja saaksime asjadele lahenduse ilma streigita. Meie, ettevõtjad, elame üle väga raskeid aegu. Kõigepealt tuli koroona, sõda, siis elektrikriis ja palju-palju muud, mis meie tegevust mõjutab. Rääkimata isiklikest ebaõnnetest, mida sellel teel on piisanud.
Ettevõtlus on raske töö, aga töötajaks olemine on ka raske töö, sest ka meie oleme olnud töötajad enne ettevõtjaks hakkamist. Üks põhjus, miks meist on saanud ettevõtjad, on olnud töötajate kehvad tingimused. Oleks nii imeline, kui leiaksime nendele Soomes tasakaalu. Kuidas saaksime koos asju edasi viia nii, et see poleks teisel pool, vaid vastupidi. Ilma ettevõtjateta pole tööd ja ilma töökohtadeta pole ka ettevõtjaid.
Hunaja Hetki on punktis, kus oleme palganud abi hooajatöödele ja eesmärgiks on hooajal jätkuvalt töölisi tööle võtta, aga ka oma meeskonda täiskohaga töötaja. Töötaja palkamine on suur samm ja nõuab palju tööd. Tore, et omaette ettevõtlusega saab tööd teha ja ka tööjõudu palgata ning seeläbi Soome juurde töökohti luua. See ei ole aga lihtne samm, sest kunagi ei tea, mis juhtub ja mis päev tuleb homme.
Mis mured meil siis on? Näiteks meie messihooaeg algab selle streigiga samal ajal. Nädalate, kui mitte kuude töö on ammu tehtud. Tööaega enam muuta ega tühistada ei saa, sest see on tehtud töö, kuid mess võib ära jääda või mitte, aga kas kliendid saavad kohale tulla. Oleme ise maksnud messikoha eest, teinud tooteid, teinud reklaami ja nii edasi. Nüüd räägime ühest messist, aga mis siis, kui üritusi on mitu ja kõik võitlevad inimeste ostujõu pärast ja kui ostujõud nõrgeneb, nagu enne mainisin nt. koroonaviiruse, sõja ja elektrihinna tõusu tõttu. Ettevõtted on juba pankrotti läinud ja lähevad ka edaspidi, aga kuidas saaksime asjaga toime tulla nii, et pankrotid jms väljakutsed saaksid minimeeritud ega tekitaks ise olukordadele rohkem kahju. Meie enda õnn on siinkohal see, et meie tooted ei rikne kergesti ja müügiperiood on palju pikem, aga kuidas on lood ettevõtetega, kelle tooted on kiiresti riknevad?
Meil pole ise vastuseid ja seda, kuidas kõike tuleks käsitleda. Erinevates olukordades on raske pooli valida, kumb on hea ja milline halb. Küll aga jälgime olukorda, kui see muidu meie müügile ei paista. Arved ei lakka tulemast, isegi kui müüki ei tule.
Soovime kõigile ilusat kevadet ja paremat homset!
Jemina ja Elisa